Brasiilia kritiseerib G20 kohtumisel Gaza ja Ukraina konfliktidele reageerimise "halvatust"
Brasiilia kritiseeris 21. veebruaril 2024. aastal Rio de Janeiros toimunud G20 kohtumise avamisel ÜRO Julgeolekunõukogu "halvatust" Gaza ja Ukraina sõdade osas, rõhutades rahvusvahelise kogukonna sügavaid lõhesid. Kohtumisel, mis tõi kokku maailma suurimate majandustega riikide välisministrid, sealhulgas USA riigisekretäri Antony Blinkeni ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi, väljendas Brasiilia välisminister
Brasiilia kritiseeris 21. veebruaril 2024. aastal Rio de Janeiros toimunud G20 kohtumise avamisel ÜRO Julgeolekunõukogu "halvatust" Gaza ja Ukraina sõdade osas, rõhutades rahvusvahelise kogukonna sügavaid lõhesid.
Kohtumisel, mis tõi kokku maailma suurimate majandustega riikide välisministrid, sealhulgas USA riigisekretäri Antony Blinkeni ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi, väljendas Brasiilia välisminister Mauro Vieira muret, et rahvusvahelised institutsioonid, eelkõige ÜRO, ei ole suutnud adekvaatselt reageerida jooksvatele konfliktidele. Vieira sõnul näitab see, et Julgeolekunõukogu on muutunud toimimatuks, mille tagajärjel maksavad süütud inimesed oma eludega.
Samuti hoiatas Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, et multilateralism on kriisis, viidates raskustele leida ühine seisukoht Venemaa invasiooni suhtes Ukrainas ja sõjale Gazas. Julgeolekunõukogu on olnud jõuetu Venemaa vetoõiguse tõttu Ukraina küsimuses ja on leidnud raske vastata Gaza konfliktile, eriti pärast seda, kui USA kasutas oma vetoõigust, et blokeerida üleskutseid relvarahule, viimati teisipäeval.
Brasiilia, kes võttis G20 eesistumise üle Indialt detsembris, loodab, et rühm võib olla foorum edusammude saavutamiseks nimetatud küsimustes. Siiski võib see lootus olla varjutatud, kuna Brasiilia president Lula süüdistas pühapäeval Iisraeli "genotsiidis", võrreldes selle sõjalist kampaaniat Gazas holokaustiga. Need kommentaarid tekitasid Iisraelis pahameelt ja võivad varjutada igasuguseid katseid konflikti G20 kaudu deeskaleerida.
Lisaks sõnas Blinken, kes kohtus Lulaga enne G20 kohtumist Brasílias, et USA ei nõustu tema kommentaaridega, millele järgnes nende vahel aus vahetus.
Sõnadega sõjad
Gaza sõda, mis algas Hamas võitlejate enneolematu rünnakuga Iisraelile 7. oktoobril, ja Ukraina sõda, mille teine aastapäev Venemaa invasioonist läheneb, on samuti näidanud vähe edusamme rahu suunas. G20 viimane tippkohtumine lõppes veega lahjendatud avaldusega, mis mõistis hukka jõu kasutamise, kuid ei nimetanud Venemaad otseselt, näidates liikmesriikide jagunemist.
UK välisminister David Cameron ütles, et plaanib Rio kohtumisel otse Lavrovile Venemaa agressiooni hukka mõista, samal ajal kui Lavrov süüdistas läänt Ukraina relvastamises ja väitis, et ei Kiiev ega lääs ei ole näidanud poliitilist tahet konflikti lahendada.
Brasiilia loodab kasutada oma G20 eesistumist ka vaesusevastase võitluse ja kliimamuutuste vastu võitlemise edendamiseks. Kohtumisel on kavas ka kahepoolsed kohtumised, kuigi Blinkeni ja Lavrovi kohtumine tundub ebatõenäoline, arvestades suurenevaid pingeid.
G20, mis asutati 1999. aastal, koondab enamiku maailma suurimatest majandustest. Ehkki algselt majandusfoorumina loodud, on G20 üha enam sekkunud rahvusvahelisse poliitikasse.
Brasiilia valitsusallikas märkis, et viimaste G20 kohtumiste konsensuse saavutamise raskuste tõttu otsustasid korraldajad kaotada nõude, et iga kohtumine peab lõppema ühise avaldusega, välja arvatud novembris Rio de Janeiros toimuv aastane liidrite tippkohtumine.
See samm peegeldab laiemat muret rahvusvahelise koostöö praeguse seisundi üle, kus isegi maailma suurimad majandused näevad raskusi ühiste seisukohtade kujundamisel kriitilistes küsimustes nagu julgeolek, inimõigused ja kliimamuutused.
Brasiilia kriitika ÜRO Julgeolekunõukogu "halvatuse" kohta Gaza ja Ukraina sõdade osas ning president Lula hiljutised kommentaarid Iisraeli kohta on tõstatanud küsimusi rahvusvahelise diplomaatia tõhususe kohta praeguses geopoliitilises kliimas. Lisaks kajastab see Brasiilia püüdlusi kasutada oma G20 eesistumist platvormina mitte ainult majandusküsimuste, vaid ka globaalsete julgeoleku- ja inimõiguste küsimuste adresseerimiseks.
Kohtumise taustal, kus välisministrid ja teised kõrged ametnikud püüavad leida lahendusi maailma pakilistele probleemidele, on selge, et diplomaatilised pingutused ja rahvusvaheline koostöö on hädavajalikud, kuid samas keerulised. Sellistes oludes on iga riigi panus, eriti G20 liikmesriikide oma, oluline globaalsete väljakutsetega toimetulekuks ja jätkusuutlikuma ning rahumeelsema maailma poole liikumiseks.