Eestimaa, meie esivanemate armas kodu, seisab ajaloo tuultes kui vapper kangelane, kes ei värise ega murdu. See on maa, kus igal ojal, metsatukal ja rannaliival on oma lugu rääkida, igas tuuleiilis ja linnulaulus on peidus sajandite tarkus. Aga täna, meie armsa Eesti südames, on tekkinud mure ja ärevus, mis varjutab selle loomuliku rahu ja harmoonia.

On aeg, mil me peame meenutama ja taasavastama rahu ja vaikuse väärtust. See ei ole vaid lihtne palve, vaid sügavaim soov näha Eestimaad taas kohana, kus päikeselinnud lendavad kartmatult, kus liblikad tantsivad läbi õhu, täites selle rõõmu ja vabadusega. Kus iga inimene, iga laps saab kuulata tuule sosinaid ja merelainete õrna kohinat, tundes end turvaliselt oma kodumaa rüpes.

Minu loits algab kutsega vaikusele, et ta naaseks ja valitseks meie üle, tuues endaga kaasa rahu, mida nii hädasti vajame. Las meie metsad, põllud ja jõed puhkavad taas sõjamasinate rammestavast mürast ja roomikutest, mis rebinud on meie maa südant. On aeg, et meie taevakuma oleks selge ja sinine, päike paistaks heledalt, valgustades meie päevi rõõmu ja lootusega.

Ma kutsun esile kõigi esivanemate tarkuse ja jõu, et aidata meil hoida ja kaitsta seda rahu, mis on meie maa ja rahva südames. Me tahame, et Eesti oleks koht, kus igaüks tunneb end osana suurest, ühtsest perest, kus hoolimine ja mõistmine pole pelgalt sõnad, vaid eluviis.

See loits ei ole pelgalt sõnade jada, vaid südamest tulev palve ja soov. Ma palun, et sõja ja konfliktide mõtted, sõnad ja teod hajuvad nagu hommikune udu päikese tõustes. Et sõjamasinate müra ja ärevus asenduksid rahu ja vaikusega, mis toob meile tagasi õnne ja tasakaalu tunnetuse.

Ma unistame Eestimaast, kus iga inimene, sõltumata tema taustast või veendumustest, saab elada rahus, jagada naeru ja armastust. Kus meie laste tulevik on helge ja kindel, vaba hirmudest ja muredest. Kus me kõik saame üheskoos kõndida sellel kaunil maal, tundes end turvaliselt ja hoitult.

Las see loits toimib kui sillana, mis ühendab meie soovid ja tegelikkuse, tuues meile rahu ja vaikuse, mille järele me nii väga igatseme. Las see toimib meeldetuletusena, et ükskõik millised katsumused ka ei seisaks me ees, meie ühtsus, armastus ja tarkus aitavad meil neist üle saada.

Ma usun, et sõnadel on jõud muuta maailma. Seega, las see loits toob Eestimaale, selle rahvale ja tulevikule, rahu ja vaikuse, millest oleme unistanud. Me usume, et koos suudame luua Eesti, kus valitseb harmoonia ja õnn – täna, homme ja igavesti.

Aamen

“Laseme vabaks loitsu, mis ühendab mineviku tarkused ja tuleviku unistused, luues rahvusliku vaimu, mis kannab edasi valgust ja rõõmu läbi ajastute. Loitsud jalga ja koos tulevikku..”