Pommitamise ajal varjupaika otsides võib 16-korruselise hoone kelder tunduda turvalise pelgupaigana, kuid sellise varjendi tõhusus ja ohutus sõltuvad paljudest teguritest.

Esiteks, kuigi keldri maa-alune asukoht võib pakkuda kaitset otseste lööklainete ja plahvatuse mõjude eest, on keldrid sageli ehitatud tugevamatest materjalidest ja on mõeldud hoone ülejäänud osa toetamiseks. See võib aidata neil vastu pidada suuremale jõule kui hoone ülemistele korrustele.

Kuid hoone täielikul kokkuvarisemisel võivad rusud blokeerida väljapääsu keldrist, tekitades mitmeid ohtlikke olukordi, sealhulgas hapnikupuuduse, vigastuste ja surma, tulekahjuohu ning põhjustada tugevat stressi ja psühholoogilisi traumasid.

Sellistes olukordades on päästeoperatsioonid keerulised ja aeganõudvad. Päästetöötajad kasutavad erinevaid vahendeid ja tehnikaid, et tuvastada ellujäänuid, sealhulgas kuulamisseadmeid, koeri ja termilisi kaameraid. Seega on äärmiselt oluline, et keldrisse ehitataks tagavara käik, mis võimaldaks inimestel ohutult evakueeruda, juhul kui hoone kokku variseb. Selline käik peaks olema vähemalt 50 meetri pikkune, et viia inimesed piisavalt kaugele kokkuvarisenud hoone rusudest, tagades neile turvalise väljapääsu.

Lisaks elutähtsate varude olemasolu – küünlad ja tikud valgusallikana elektrikatkestuste ajal, konservid ja veetagavara toidu ning joogivee tagamiseks, esmaabi komplekt vigastuste korral ning sidevahendid, nagu akuga raadio uudiste jälgimiseks – on kriitilise tähtsusega. Varjendi tõhusus sõltub ka regulaarsetest harjutustest ja koolitustest, mis tagavad kõigi hoone elanike valmisoleku ja teadlikkuse, kuidas kriisiolukorras tegutseda.

Turvaline ja hästi varustatud pommivarjend võib tõepoolest pakkuda kriitilist pelgupaika ja kaitset elanikele pommitamise ja muude hädaolukordade ajal. Siiski on selle tõhusus ja ohutus suuresti sõltuv ettevalmistuse kvaliteedist ja inimeste teadlikkusest hädaolukordades toimimise kohta.