Hiljutine Politico artikkel tõi esile Slovakkia keerulise olukorra Euroopa Liidu (EL) liikmesriigina, kus peaminister Robert Fico viimased poliitilised sammud on tekitanud märkimisväärset muret nii kodu- kui välismaal. Fico tegevus, mis hõlmab meedia kontrolli allutamise katseid, eriprokuratuuri sulgemist ja Venemaa-meelsete seisukohtade võtmist, on seadnud Slovakkia ristteele, kus riigi iseseisvad ambitsioonid põrkuvad EL-i üldiste suunistega.

Artiklis käsitletakse Slovakkia valitsuse viimaseid otsuseid ja nende vastukaja Euroopa Liidus. Erilist tähelepanu pööratakse Fico kavatsusele sulgeda eriprokuratuur, mis on olnud oluline vahend võitluses korruptsiooniga, eriti juhtumites, mis on seotud valitseva parteiga. See samm on tõstatanud kahtlusi Slovakkia pühendumuses EL-i põhiväärtustele, nagu õigusriigi põhimõtted ja korruptsioonivastane võitlus.

Fico valitsuse tegevus meenutab mõneti Ungari peaministri Viktor Orbáni illiberaalset poliitikat, mis on samuti põhjustanud pingeid Brüsseliga. Orbáni valitsus on aastaid olnud EL-i kriitika all demokraatlike põhimõtete õõnestamise ja meediavabaduse piiramise pärast. Slovakkia näib järgivat sarnast teed, suurendades muret selle üle, kuidas väiksemad liikmesriigid EL-i normide ja väärtuste raames oma iseseisvust otsivad ja säilitavad.

EL-i reaktsioon Slovakkia sündmustele on olnud ettevaatlik, kuid kindel. Euroopa Parlamendi asepresident Martin Hojsík ja teised ametnikud on väljendanud sügavat muret Slovakkia valitsuse tegevuse pärast, rõhutades, et EL ei kõhkle sekkumast, kui liikmesriigid rikuvad bloki põhiväärtusi. See on selge märk EL-i kavatsusest kaitsta oma põhimõtteid, isegi kui see tähendab konflikte liikmesriikidega.

Samal ajal on Slovakkia olukord tekitanud küsimusi EL-i suutlikkuse kohta toetada liikmesriikide iseseisvust, säilitades samal ajal bloki ühtsuse ja väärtused. See dilemma – kuidas leida tasakaal liikmesriikide autonoomia ja EL-i ühtsete normide vahel – on Euroopa integratsiooni südames ja vajab pidevat dialoogi ja kompromisse.

Kokkuvõttes kajastab Slovakkia näide laiemat väljakutset, millega Euroopa Liit silmitsi seisab: kuidas säilitada ühtsus ja tugevdada põhiväärtusi ajal, mil mõned liikmesriigid püüdlevad suurema iseseisvuse ja autonoomia poole. Slovakkia ja Ungari juhtumid pakuvad olulisi õppetunde ja mõtlemisainet kogu blokile, rõhutades vajadust leida tasakaal ühtsuse ja mitmekesisuse, keskvalitsuse ja liikmesriikide vaheliste autonoomiate vahel Euroopa Liidus.