Emadepäev, mida 12. mail pühitseme, muutub sedavõrd, kui poliitkorrektsusest nakatunud poliitikud soorollid kahtluse alla seavad, aasta-aastalt üha olulisemaks. Naisliit võib küll loobuda aasta ema valimistest, kuid ei eurodirektiivid ega äärmusideoloogide sepitsused suuda võtta ema ja lapse vahelist imelist sidet. Emaarmastus on imeline. Ilma selleta oleks maailm kõle ja mõttetu paik, millel puudub tulevik, sest just tahtest emaks saada ning kanda vastutust lapse kasvatamisel, oleneb rahva ja riigi püsimine.

Kahjuks oleme jõudnud aega, kus emadust ei hinnata vääriliselt ning nagu tänapäeva õhinapõhisele väärtusruumile omane, kaldutakse äärmuslikku egoismi, mis üheselt väidab, et lapsed segavad karjääri teostamisel ning on mõttetuks ballastiks, mis ei lase noortel naistel elust mõnu tunda. Pole siis ime, kui oleme Eestis jõudnud selleni, et eelmisel aastal langes sündide arv saja aasta madalseisu.

Õõvastav poliitika ei toeta emaks olemist.

Eesti rahvaarv väheneb ahastava kiirusega, sest riigi poliitika ja lärmakatre woke ideoloogide külvatud perevaenulikkus ei kutsu lapsi sünnitama ning nende eest hoolt kandma. Kaja Kallase äparduskabinet deomostreerib arrogantse enesekindlusega perevaenulikkust. Lapsetoetuste vastutustundetu kärpimine, perede rahakotti tühjendav automaks, euroopa võimsaim majanduslangus ning sellest jõudu koguv inflatsioon loovad keskkonna, mis ei soodusta emadust. On kummastav ja häiriv leida sotsiaalmeediast sajatusi, et kergliiklusteel lapsevankrit lükkavad noored emad jäävad jalgu õilsatele kastiratturitele ja laste nutt häirib ühistranspordis sõitvaid keskkonnateadlikke kodanikke. Isegi kirutud okupatsiooniaastail kehtis reegel, et emasid austati ning nendega arvestati. Kummaline, kui tänapäeva võitlevad feministid, kes on kõrvuni solvunud kui naisteks olemist ei tunnistata ülimaks eeliseks, suhtuvad emadusse mürgiselt ja vaenulikult. Emadus on ju ometi midagi läbini naiselikku ja austustväärivat, ent mitte vasakpoolsest tasalülitusideoloogiast läbi imbunud äärmuslaste arvates.

Õnneks puhuvad maailmas värsked tuuled, mis ennustavad, et uusmarksistlik ideoloogia on positsioone kaotamas ja traditsioone austav elujõuline inimkond, saab üle esialgsest ehmatusest ning on valmis vastu astuma globalistide, rohepöörajate ja äärmusfeministide rahvusi tasalülitavale terrorile, tuues maailma tagasi end ajas tõestanud põhimõtted, mis aitavad rasked ajad üle elada ning naasta normaalse elukorralduse juurde. Olgu emadepäev üks osa sellest normaalsusesse naasmisest, kus emaarmastus, lapsed ja perekond jäävad põhiväärtusteks.

Kuulake emasid, mitte müüdavaid poliitikuid.

Meie liigestest lahti ajal on muutunud moeasjaks targutada selle üle, kuidas peaksime loobuma mingite inimokonna helget tulevikku vormivate umbmääraste põhimõtete tõttu isiklikust heaolust; kuidas inimokonna suurmaks ülesandeks on prügi sorteerimine ja eluliste vajaduste koomaletõmbamine, et ühelt poolt väheneks tarbimine, mis on kuradist ja teisalt laekuks rohkem raha riigikassasse, et seda sealt ametnikearmee palkadeks, migrantide toetusteks ja kaugete maade elanike abistamiseks välja lüpsta. Ärge kuulake seda jama, mida meie poliitagitaatorid ja vasakut jalga liipavad ajakirjanikud päevast päeva ajavad, vaid uskuge parem oma ema, sest tema teab, kuidas elu tegelikult käib.

Ka kastiratastel kaduvikku kihutavatel äärmuslastel on emad, ent kahjuks pole nad suutnud oma lastele õiget teeotsa kätte näidata ja nii on need õnnetud jäänud ülepaisutatud ego ja isiklikust rumalusest tuleneva täitmatu kuulsusejanu vangi. Suuremal osal meist on õnneks emad, kelle õpetussõnad langesid soodsale pinnale. Koos suudame peatada allakäigu, lõpetada suitsiidile piitsutava sõjahüsteeria, viia Eesti taas ajastusse, kus hoolitakse omadest, jagades võõrastele alles siis, kui enda peres vajadustest üle jääb.

Olgem siiralt tänulikud!

Olgem emadepäeval siirad oma tänus kallite emmede vastu! Jätkugu lilli, kaisutusi ja tänulikke pilke kõigile neile ennastsalkgavatele naistele, kes on vastanud ürgseimale naiselikkuse kutsele, saada emaks, kasvatada lapsi, seista kodusoojuse eest. Olete imelised ja väärite sügavat austust! Aitäh ema! Armastan sind!

Vsevolod Jürgenson