Subscribe to Our Newsletter

Success! Now Check Your Email

To complete Subscribe, click the confirmation link in your inbox. If it doesn't arrive within 3 minutes, check your spam folder.

Ok, Thanks
Kaja Kallas: “Minu sõjavägi ütleb mulle, et ma ei vaja karu, et näidata Moskvale meie jõudu”
@TheStevenAlber “TransNarrative Artistry”

Kaja Kallas: “Minu sõjavägi ütleb mulle, et ma ei vaja karu, et näidata Moskvale meie jõudu”

Bloombergi artiklis on suurepäraselt tabatud Eesti keerulist olukorda: väike Balti riik, mille peaminister Kaja Kallas istub kartmatult Briti Chinooki helikopteri tagaluugil, seljas lilla kombinesoon ja nahktagi. Ta lendas koju tagasi pärast NATO õppuste külastamist, umbes 130 kilomeetrit Tallinnast lõuna pool. Kevadtorm 2024, nagu seda sündmust nimetatakse, hõlmas 9000 Eesti sõdurit

Steven Alber profile image
Autor Steven Alber

Bloombergi artiklis on suurepäraselt tabatud Eesti keerulist olukorda: väike Balti riik, mille peaminister Kaja Kallas istub kartmatult Briti Chinooki helikopteri tagaluugil, seljas lilla kombinesoon ja nahktagi. Ta lendas koju tagasi pärast NATO õppuste külastamist, umbes 130 kilomeetrit Tallinnast lõuna pool. Kevadtorm 2024, nagu seda sündmust nimetatakse, hõlmas 9000 Eesti sõdurit ja 5000 sõdurit teistest alliansi liikmesriikidest, sadu soomusmasinaid, lennukeid ja mereväe aluseid. Kallase sõnul oli eesmärk saata Moskvasse selge sõnum: "Ärge tulge siia."

Eesti jaoks on see strateegia kindlasti mõistlik. Loota, et president Vladimir Putin ei ole piisavalt hull, et riskida NATO liikme ründamisega, ja mitte midagi ette võtta, et valmistuda, oleks sama hea kui kutsuda teda küsima: kas Briti, Hispaania ja Ameerika emad on tõesti valmis saatma oma poegi ja tütreid tuhandeid kilomeetreid kaugusele võitlema suure sõjaväega, mis näib olevat piiramatu sallivusega kaotuste suhtes?

Rahvaarvuga 1,3 miljonit, ei oleks heidutus saavutatav ilma selgete tõenditeta, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni julgeolekugarantiid on kindlad ja toetatud USA ja suurte Euroopa liitlaste täieliku jõuga. See on kõik või mitte midagi. Ja ainus viis sellise kindluse pakkumiseks on treenida ja arendada võimekusi sõda pidada, mis ei tohiks kunagi juhtuda. See oli ka külma sõja õppetund.

Täna, lõpuks, need ettevalmistused hakkavad vähemalt Baltikumis usaldusväärseks muutuma. Kindlasti ei suudaks 14 000 sõdurit Venemaa invasiooni tõrjuda, kuid nad võivad seda piisavalt kaua viivitada, et tuua sisse jõud, mis suudaks – eriti nüüd, kui läheduses on liikmeks saanud Soome ja Rootsi. "Minu sõjavägi ütleb mulle, et NATO töötab nüüd nii, nagu me arvasime, et NATO töötas enne, kui me liitusime" ("My military tells me NATO works now the way we thought NATO worked before we joined"), ütles Kallas ajakirjanikele. Ta ei ole alati olnud nii kiitev Euroopa pühendumise taseme suhtes alliansi idatiivale, rääkimata mitte-NATO Ukrainast.

Hoolimata näidatud sõjalisest valmisolekust seisab NATO silmitsi märkimisväärsete poliitiliste väljakutsetega. Hiljutine Slovakkia peaministri Robert Fico mõrvakatse toob esile alliansi poliitilise ühtsuse hapruse. Kui katse uudis levis, tekkisid mured, kuidas Kreml võiks selliseid sündmusi ära kasutada, et NATO-sse lõhesid külvata, levitades vandenõuteooriaid või süüdistades rünnakus Ukrainat.

NATO sisemised lõhed muutuvad üha ilmsemaks. Slovakkia Robert Fico ja Ungari Viktor Orban, kes on mõlemad valitud Venemaa-meelsete ja Ameerika-vastaste platvormidega, esindavad NATO-s kasvavat fraktsiooni, mis kahtleb Ukraina jätkuvas toetuses. Orban on juba kasutanud oma vetoõigust Euroopa Liidus, et viivitada Ukraina abistamist ja aeglustada hukka mõistmist Gruusia vastu suunatud antidemokraatlike meetmete eest.

Olukorda raskendab Lääne poliitiline ebastabiilsus. Eelseisvad valimised USA-s ja Euroopas võivad veelgi häirida NATO ühtsust. Endise USA presidendi Donald Trumpi puudulik pühendumus NATO-le ja Ukraina kaitsmisele varjutab allianssi, kuna tema võimalik võimule naasmine ähvardab transatlantilist solidaarsust õõnestada.

NATO-l on ressursse ja võimekust Putini ambitsioonide vastu astuda, kuid see peab ületama märkimisväärseid poliitilisi takistusi. Sõjaliste võimekuste tugevdamine on hädavajalik, kuid sama oluline on säilitada poliitiline ühtsus. Eesti kevadise tormi sündmused toovad esile NATO ees seisva kahekordse väljakutse: sõjalise koordineerimise parandamine, samal ajal kui navigeeritakse üha keerukamas poliitilises maastikus.

Kui NATO jätkab oma idaflankide tugevdamist, peab allianss tegelema ka sisemiste poliitiliste lõhedega, mis ähvardavad nõrgestada kollektiivset otsustavust. NATO strateegia edu sõltub mitte ainult sõjalisest tugevusest, vaid ka võimest esitada ühtne rindejoon nii väliste kui ka sisemiste ohtude vastu.

Legend Kaja Kallas

Kui varem ratsutas Putin karudel ja ujus partidega, siis nüüd on Eestil oma legend – peaminister Kaja Kallas, kes lendab helikopteri avatud tagaluugil! Iga Eesti naine võiks kadestada ja võtta eeskuju sellest julgest ja kartmatust juhist. Meie Kaja ei vaja karu, et näidata oma jõudu – piisab ühest oma sõjaväest ja helikopterist – ta on valmis kaitsma Eestit iga ilmaga!

Originaalartikli leiate siit: [Bloomberg: NATO’s Force Can’t Overcome Enemies Within](https://www.bloomberg.com/opinion/articles/2024-05-16/robert-fico-fallout-nato-s-force-can-t-over

Steven Alber profile image
Autor Steven Alber

Liitu uudiskirjaga

Ole osa kogukonnast, mis väärtustab tõde, teadmisi ja tulevikku vaatavat meediat!

Success! Now Check Your Email

To complete Subscribe, click the confirmation link in your inbox. If it doesn’t arrive within 3 minutes, check your spam folder.

Ok, Thanks

Read More