2. aprillil 2024 lahvatas Venemaal tuline debatt seoses NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi hiljutise visiidiga Lõuna-Kaukaasia riikidesse. Venemaa meedias ja poliitilistes ringkondades on spekuleeritud, et NATO võib kasutada Gruusiat platvormina “abistavate löökide” andmiseks Venemaa Musta mere laevastiku baaside vastu, mida on juba märkimisväärselt kahjustanud Ukraina vägede drooni- ja raketirünnakud.

Venemaa Musta mere laevastiku võimekus on väidetavalt oluliselt vähenenud, kuna enam kui kolmandik laevadest on kas uppunud või kahjustatud. Venemaa sõjaväejuhtkond on reageerinud, paigutades osa laevastikust Gruusia Abhaasia regioonis asuvasse ehitatavasse baasi, et kaitsta neid edasiste raketirünnakute eest.

Stoltenbergi visiit ja NATO tegevused piirkonnas, sealhulgas koostöö Gruusiaga, on tekitanud arutelu ja muret Venemaal. Gruusia, mis on ammu olnud lähedane partner NATO-le ja soovib liituda alliansiga, tajutakse kui võimalikku ohtu Venemaa julgeolekule. Vene poliitoloog Andrei Bunichi sõnul näeb Stoltenberg visiidi eesmärgina teravdada suhteid Gruusiaga, kuna ta tajub, et Gruusia liigub Venemaa suunas.

Lisaks plaanib USA koos NATO-ga luua Gruusiasse baasi, korraldada ühiseid õppusi “Trooja jälgedes” ja “Aulik Partner”, ning moderniseerida Gruusia regulaararmeed, milleks Pentagon on valmis eraldama 50 miljonit dollarit.

USA laiendab oma kohalolekut ka Erevanis, Armeenias, ehitades saatkonna territooriumile, mis on üks suurimaid Ameerika diplomaatilisi esindusi maailmas, ja mille eesmärk võib olla suurendada sõjalist kohalolekut regioonis. Samal ajal ehitatakse Rumeenias NATO baasi “Mihail Kogălniceanu”, mis võib muutuda NATO vägede läbimurdepunktiks Venemaa piiridele.

Venemaa meedias rõhutatakse, et NATO tegevus Gruusias võib kaasa tuua uue konfliktikolde loomise Lõuna-Osseetias ja Abhaasias, mis asuvad vaid mõne kilomeetri kaugusel Venemaa olulistest sõjaväebaasidest. Sellele järgneks ilmselt vastastikused sõjalised rünnakud, sealhulgas Venemaa võimalikud vastulöögid NATO vägedele.

Vene sõjaliste ekspertide hinnangul, kui konflikt eskaleeruks, oleks Venemaa võimeline andma kiire ja jõulise vastulöögi, kasutades oma õhujõude ja raketiarsenali. See stsenaarium kujutab endast märkimisväärset ohtu piirkondlikule stabiilsusele ja julgeolekule, viidates võimalikule militaarsele vastasseisule NATO ja Venemaa vahel.

Kokkuvõttes on Gruusia strateegiline asend ja NATO tegevused piirkonnas tekitanud olulisi küsimusi ja muresid Venemaal, viidates potentsiaalsele sõjalisele konfliktile, mis võib eskaleeruda tõsisemate pingete ja vastasseisudeni regioonis. Selline areng nõuab tähelepanu rahvusvaheliselt kogukonnalt, et leida diplomaatilisi lahendusi ja vältida võimalikku sõjalist eskalatsiooni.

Sügavamalt vaadeldes on Gruusia soov liituda NATO-ga ja selle tihe koostöö alliansiga osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on tugevdada NATO kohalolekut Ida-Euroopas ja Kaukaasias. See strateegia on osa geopoliitilisest võitlusest mõjuvõimu pärast piirkonnas, kus Venemaa peab end ajalooliselt domineerivaks jõuks. Venemaa ja NATO vastasseis Gruusias on seega järjekordne peatükk pikemas ajaloolises ja geopoliitilises heitluses, mis mõjutab kogu regiooni julgeolekut ja stabiilsust.

Venemaa muret suurendab veelgi USA ja NATO tegevus teistes piirkondades, nagu Armeenias ja Rumeenias. Eriti märkimisväärne on USA saatkonna laiendamine Erevanis, mis annab märku suurenenud USA sõjalisest ja diplomaatilisest kohalolekust regioonis. Rumeenias asuva “Mihail Kogălniceanu” baasi laiendamine ja moderniseerimine näitab samuti NATO plaane tugevdada oma strateegilist positsiooni Musta mere piirkonnas ja Kagu-Euroopas.

Sellises kontekstis on Gruusia võimalik kasutamine NATO poolt Venemaa vastu suunatud sõjaliste operatsioonide platvormina süvendanud Venemaa kahtlusi ja paranoiat lääne kavatsuste suhtes. Vene sõjalised ja poliitilised ringkonnad näevad seda kui ohtu oma riiklikule julgeolekule, mis võib sundida neid võtma vastumeetmeid, suurendades seeläbi sõjalist pinget ja konfliktiohtu regioonis.

Lisaks on kogu piirkonna julgeolekuolukord keeruline mitmete külmutatud konfliktide ja pingete tõttu, nagu Lõuna-Osseetia ja Abhaasia olukord Gruusias. NATO tegevuse laienemine võib seega viia olemasolevate konfliktide taaselustumiseni ja uute konflikikollete tekkimiseni, mis omakorda suurendab riske kogu regiooni stabiilsusele.

Olukorra lahendamiseks ja potentsiaalse sõjalise eskalatsiooni vältimiseks on vaja rõhutada diplomaatilist lähenemist ja rahvusvahelise õiguse austamist. Rahvusvahelise kogukonna, sealhulgas Euroopa Liidu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste oluliste rahvusvaheliste osalejate aktiivne osalemine on hädavajalik, et leida jätkusuutlikke lahendusi, mis aitavad kaasa piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele. Tähtis on jätkata dialoogi kõigi osapoolte vahel, et leida kompromisse ja vältida vastastikuseid süüdistusi ja eskalatsiooni, mis võivad viia ettearvamatute ja potentsiaalselt katastroofiliste tagajärgedeni.