Eesti võttis hiljuti vastu seaduse, mis lubab ametivõimudel kanda riigis külmutatud Vene varad üle Ukrainale, et kompenseerida Moskva ulatusliku sissetungi põhjustatud kahjusid. Eesti presidendi Alar Karise sõnul tekitab varade konfiskeerimine lahendamata õiguslikke küsimusi, kuid kinnitas, et neid kasutatakse ainult siis, kui omaniku roll Venemaa sõjas Ukraina vastu on piisavalt tõendatud.

"Sõltumata sellest, mida keegi arvab Eestis valitud lahendusest, ei ole kahtlust, et peame leidma tõhusaid viise, kuidas tagada agressiooni ohvritele õigus saada kahju tekitajatelt hüvitist," ütles Karis ERR-i uudisteagentuuri andmetel. "Riigikogu peab suutma teha poliitilisi valikuid sellises ebaselges olukorras," lisas ta, viidates Eesti parlamendile, millest kaks kolmandikku toetas konfiskeerimisseadust enne selle saatmist presidendi allkirjastamiseks.

Samal ajal kiitis Euroopa Liit eelmisel nädalal heaks sarnase meetme, et kasutada külmutatud Vene varasid Ukraina heaks pärast kuid kestnud poliitilisi vaidlusi. EL külmutas umbes 200 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga varasid, mis hoitakse bloki territooriumil, osana Moskvavastastest sanktsioonidest sissetungi tõttu. ELi plaani kohaselt läheks 90% varade teenitud intressidest Ukrainale relvade tarnimiseks mõeldud fondi, ülejäänud 10% suunataks ELi eelarvesse, kus seda kasutataks Ukraina kaitsetööstuse võimekuse suurendamiseks.

Kreml mõistis otsuse hukka kui rahvusvahelise õiguse pretsedenditu rikkumise, mis muudaks Brüsseli paljude aastakümnete vältel kohtuprotsesside sihtmärgiks. Venemaa välisministeerium lubas vastata sellele, mida nad kirjeldasid kui ELi banditismi ja vargust.

Eesti ja ELi otsused tähistavad suurt sammu Venemaa vastu suunatud sanktsioonide karmistamisel ning näitavad Lääne kindlat pühendumust toetada Ukrainat sõjas Venemaa vastu. Samas toovad need kaasa ka teravaid reaktsioone Venemaalt, mis viitavad edasistele pingetele rahvusvahelistes suhetes.