Viimastest sündmustest maailmapoliitikas kõneledes tõi Poola välisminister Radoslaw Sikorski esile, et NATO vägede kohalolu Ukrainas ei ole midagi enneolematut. Selle avaldusega järgis ta Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni hiljutisi märkusi, kus viimane mainis, et Lääne vägede saatmist Ukrainasse ei saa tulevikus välistada. Vaatamata Macroni avaldusele, on Ameerika Ühendriigid ja paljud Euroopa liitlased sellest distantsi hoidnud.

Sikorski rõhutas, et NATO jõudude võimalik kohalolu Ukrainas peaks panema Venemaa presidenti Vladimir Putinit kartma, mitte vastupidi. Poola välisministri sõnul on aeg naasta NATO algse eesmärgi juurde, mis näeb Venemaad kui riiki, kes ei suuda rahumeelselt elada oma naabritega ega jaga nendega ühiseid väärtusi, hoolimata Lääne korduvatest julgustustest.

Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu lisas 8. märtsil, et kuigi võitlusüksuste saatmist ei arutata hetkel, võib Pariis saata Ukrainasse sõjaväelasi Ukraina vägede koolitamiseks või miinitõrjeoperatsioonides osalemiseks. Samuti teatas Kanada kaitseminister Bill Blair, et Ottawa on valmis saatma piiratud arvul sõjaväelasi Ukrainasse, kuid selgelt mittevõitluslikus rollis.

Vastuseks lääneriikide toetusele Ukrainale hoiatas Venemaa president Vladimir Putin 29. veebruari riigi olukorra kõnes "tragiliste tagajärgede" eest, juhul kui NATO väed saadetakse Ukrainasse. Putin väitis, et Lääne toetus Kiievile "riskib tuumarelva kasutamisega konfliktis".

Sellised arengud maailmapoliitikas näitavad rahvusvaheliste suhete pingelisust ning erinevate riikide ja organisatsioonide katseid leida tasakaalustatud lähenemist Ukraina konfliktile, arvestades samal ajal Venemaa potentsiaalset ohtu piirkondlikule ja globaalsele julgeolekule.