Võru, tuntud oma maalilise looduse ja rahuliku elutempoga, on hiljuti sattunud rahvusvahelise tähelepanu keskpunkti seoses liitlasvägede kohalolekuga. See olukord on tõstatanud olulisi sotsiaalseid ja õiguslikke küsimusi, eriti seoses õigusriigi põhimõtete ja rahvusvaheliste lepingute mõjuga kohalikule õigussüsteemile.

Eesti-USA kaitsekoostöö lepingu mõjud

Eesti-USA kaitsekoostöö lepingu XII artikkel sätestab, kuidas käsitletakse kriminaalasju, milles on osalenud USA sõjaväelased. Lepingu kohaselt tunnustab Eesti USA sõjaväelaste distsiplinaarkontrolli tähtsust ja loobub oma esmasest õigusest teostada kriminaaljurisdiktsiooni, välja arvatud erandjuhtudel, mis on Eesti riigile erilise tähtsusega.

Võru väidetav vägistamisjuhtum: Valgust lepingu rakendamise keerukusele

Hiljuti Võrus toimunud väidetav vägistamisjuhtum, kus ohver kahtlustab liitlasvägede sõdureid, on valgustanud lepingu rakendamise keerukustele. Süüdistuste vaatamata ei ole juhtumi uurimist alustatud, mis on tekitanud küsimusi lepingu mõju kohta õiguskaitseorganite tegevusele. Kuigi Eestil on õigus taotleda jurisdiktsiooni sellistes erijuhtumites, näib, et bürokraatlikud ja poliitilised takistused võivad seda protsessi aeglustada või isegi takistada.

Avalik reaktsioon ja õiguslikud küsimused

Kertu Luisk, Võru linnavolikogu liige ja naisaktivist, on juhtumi avalikustamisega toonud esile laiema diskussiooni teemal, kuidas rahvusvahelised lepingud mõjutavad kohaliku tasandi õiguskaitset. Tema sõnul tuleb uurida, kas ja kuidas leping piirab Eesti võimekust kaitsta oma kodanikke ja rakendada õigust iseseisvalt.

Küsimused, mida käsitleda:

1. Jurisdiktsiooni loobumine: Millistel tingimustel ja kuidas Eesti võib taastada jurisdiktsiooni üle USA sõjaväelaste toime pandud kuritegude uurimisel?
2. Õiguskaitse: Kuidas tagada, et rahvusvahelised kokkulepped ei muutu takistuseks õigluse mõistmisel kohalikul tasandil?
3. Ohvrite kaitse: Millised mehhanismid on olemas ohvrite kaitseks sellistes olukordades, kus rahvusvahelised jõud on seotud?

Järeldus

Võru juhtum on toonud esile olulise probleemi, mis puudutab Eesti-USA kaitsekoostöö lepingu mõju meie õigussüsteemi suveräänsusele ja läbipaistvusele. See olukord ei ole ainult Võru või Eesti küsimus, vaid see puudutab kõiki ühiskonna liikmeid, kes usuvad õiglusesse ja õigusriigi põhimõtetesse. On hädavajalik, et kodanikud ja valitud esindajad ei jääks passiivseteks pealtvaatajateks, vaid osaleksid aktiivselt aruteludes ja otsuste kujundamises, mis puudutavad rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende mõju meie igapäevaelule.

Tõsiasi, et paljud olulised detailid on avalikkuse eest varjul, rõhutab vajadust suurema läbipaistvuse ja avatud dialoogi järele nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. On aeg korraldada avalikke arutelusid, kaasates nii Võru linnavalitsust kui ka laiemat avalikkust, et mõista paremini lepingu sisust tulenevat olukorda ja selle mõjusid.

Peame küsima, kas praegused lepingud austavad piisavalt meie riigi ja selle kodanike õigusi. Võib-olla on aeg need lepingud uuesti läbi rääkida või vähemalt tagada, et need ei seaks kahtluse alla meie võimet kaitsta oma kodanikke ja tagada õiglus ilma välise sekkumiseta. Ainult nii saame taastada usalduse nii õigussüsteemi kui ka rahvusvaheliste suhete vastu.

Artikli eesmärk on valgustada Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaitsekoostöö lepingu erinevaid tahke, arvestades konkreetset juhtumit Võrus. Seejuures rõhutab see kohaliku õiguskaitseorganite rolli ning rahvusvaheliste kokkulepete mõju Eesti suveräänsusele ja õigluse tagamisele. On vajalik tuua sellised teemad avaliku arutelu keskmesse, et tagada õigusliku raamistiku toimivus ja õiglus kõigile Eesti kodanikele.

Algallikas: https://www.state.gov/wp-content/uploads/2020/04/17-706.1-Estonia-Defense-TIMS-56237.pdf