Hiljutised sündmused Võrus on tõstatanud küsimusi Eesti valitsuse rahanduspoliitika ja selle kommunikatsiooni kohta. Peaminister Kaja Kallas on avalikkuse ees kotsivale rõhutanud, et valitsuse ainus rahastamisallikas on maksumaksja raha, mis on tekitanud segadust ja pettumust kodanike seas. Eriti terav on see vastuolu tulnud esile Võrumaa elanikega peetud kohtumisel, kus peaminister kinnitas vajadust maksutõusuks, et katta riigi vältimatuid kulusid. Samal ajal näeme, et valitsusel on olemas ulatuslikud vahendid rahvusvahelisteks projektideks, nagu näiteks ulatuslik abi Ukrainale.

Peaminister Kaja Kallase avaldused olid järgmised:

• "Valitsusel ei ole ühtegi muud rahakotti kui maksumaksja oma."
• "Selle tulemusena oleme pidanud ka küsima maksumaksjalt täiendavalt panust, siis maksude tasumise näol."
• "Meil ei ole muud raha mida siis toetusteks teenusteks ette näha, kui see mida maksumaksjalt saame."
• "See raha ei tule seina sees või kuskilt onude käest, see tuleb meie oma maksumaksjate taskust."

Sellised sõnavõtud on tekitanud tunde, nagu oleks riigi rahakasutus ühekülgne ja piiratud, mis omakorda on süvendanud avalikkuse rahulolematust valitsuse läbipaistvuse ja prioriteetide osas. Arusaam, et kõik valitsuse kulutused on otseselt seotud maksumaksja rahakotiga, kuid samas leidub märkimisväärseid vahendeid välisprojektideks, loob paradoksaalse olukorra, kus kodanikud tunnevad, et nende igapäevased vajadused jäävad tagaplaanile.

Eesti ja Ukraina: Kus on Raha?

Samal ajal kui siseriiklikud vahendid tunduvad olevat piiratud, on Eesti võtnud märkimisväärse rolli Ukraina ja Aafrika abistamisel. Eesti ametlik arenguabi tõusis 2022. aastal 192,9 miljoni euroni, mis on 220% kõrgem kui 2021. aastal. Suur tõus on tingitud Venemaa täiemahulise sõja alustamisest Ukrainas, mille tõttu kasvas eksponentsiaalselt Ukraina abistamine. Arengukoostööks eraldati sellest 188,7 miljonit ja humanitaarabiks 4,2 miljonit eurot. Rahvamajanduse kogutulu (RKT) osakaaluna moodustas Eesti ametlik arenguabi 2022. aastal 0,54%. Eesti on võtnud rahvusvahelise kohustuse kasvatada arengukoostöö mahtu püsivalt 0,33% RKT-st aastaks 2030.

Eesti ametliku arenguabi summad kasvasid 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga üle 132 miljoni euro võrra. Eesti arengukoostöö rahastamisest suunati kahepoolselt 150 miljonit eurot prioriteetriikidele ja üle 42,6 miljoni euro arenguabiks mitmepoolsete organisatsioonide kaudu. Eesti peamised partnerriigid on Ukraina, Gruusia ja Moldova. Aafrika regioonis keskendutakse eelkõige Ida-Aafrikale ja riikidest Keeniale, Ugandale, Namiibiale ja Botswanale.

Ukrainas teostatavad projektid:

• Projekti "Room for Childhood" raames ehitatakse Ukraina esileedi Olena Zelenska Fondi initsiatiivil Žõtomõri linnas peremaja. Projekt on aktiivne alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2024. Projekti sihtrühmaks on Ukraina inimesed, eelkõige need, kes on sõja tõttu kaotanud oma kodud. Ehituse kogumaksumuseks on ligikaudu 376 000 eurot, mille rahastajaks on Eesti Välisministeerium. Projektis osalevad partneritena ka Eesti Arengu- ja Humanitaarabi Keskus (ESTDEV) ning Olena Zelenska Fond, mis rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsust kriisist mõjutatud Ukraina toetamisel.
• Ukraina ettevõte LLC "Alexander & I" ja Eesti alltöövõtja KMT Prefab OÜ võitsid 1,97 miljoni euro suuruse riigihanke, et ehitada kolm perekodu Žõtomõri oblastisse Ukrainas. Projekti rahastab Eesti Välisministeerium ning selle viib ellu Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV). Projekti kestus on määratletud 245 päevaga, mille jooksul tuleb projekteerida, toota ja ehitada kolm elementmaja, lisaks pommivarjend. Peatöövõtja rajab lisaks majadele sisseehitatava mööbli, köögid, kommunikatsioonid, haljastuse ning mänguala lastele.

Välisminister Margus Tsahkna rõhutas projekti avaüritusel Eesti pühendumust Ukraina toetamisele, märkides, et Eesti on olnud ja jääb Ukraina toetajaks nii sõjaliselt kui ka ülesehitustööde kaudu. Tsahkna sõnul on Eesti projektid, mis algasid kohe sõja puhkedes, rahvusvahelisel tasandil kõrgelt hinnatud ja näitavad Eesti solidaarsust Ukrainaga.

Kaja Kallase avalduste analüüs: Sõnade ja tegelikkuse lõhe

Peaminister Kaja Kallase hiljutised avaldused Võrumaa elanikele on tekitanud arutelu ja vastukaja Eesti ühiskonnas. Tema sõnad, mis väidetavalt kõlasid nii: "See raha ei tule seina sees või kuskilt onude käest, see tuleb meie oma maksumaksjate taskust," on põhjustanud segadust ja pettumust. Need sõnad on väärt süvitsi analüüsimist, kuna nad kujutavad endast vastuolu Eesti rahanduspoliitika ja valitsuse kommunikatsiooni vahel.

Peaministri sõnavalik ja selle esitlusviis on paljudele tundunud eksitav. Kallas rõhutab, et kõik riigi kulutused tulevad otseselt maksumaksjate rahakotist, jättes mulje, et valitsusel ei ole muid vahendeid ega võimalusi. Selline esitusviis võib tunduda manipuleeriv, kuna see ei kajasta kogu tõde riigi finantssüsteemist ega selgita, kuidas täpselt maksumaksja raha kasutatakse.

Teiselt poolt on Kallase avaldused vastuolus tõsiasjaga, et Eesti eraldab suuri summasid rahvusvahelisteks projektideks, nagu Ukraina toetamine. Kuigi see on oluline ja vajalik, tekitab see küsimusi, kuidas on võimalik leida rahastust rahvusvahelistele projektidele, samas kui kodus räägitakse rahapuudusest. Selline vastuolu vahendite jaotamises näitab, et avalikkusele ei kommunikeerita piisavalt selgelt, kuidas eelarvevahendeid jaotatakse ja millistel alustel otsuseid tehakse.

Eesti peaministrina peaks Kaja Kallas kasutama selgemat ja täpsemat sõnavalikut, et vältida valestimõistmist ja vähendada avalikkuse seas tekkivat segadust. Valitsus peaks pakkuma läbipaistvat ja arusaadavat teavet selle kohta, kuidas ja miks teatud finantsotsused tehakse, rõhutades, et kuigi maksumaksja raha on oluline osa riigieelarvest, on valitsusel kohustus seda kasutada vastutustundlikult ja efektiivselt.

Kallas peaks selgitama, et kuigi maksumaksja raha on riigieelarve peamine allikas, on valitsusel ka muid vahendeid ja võimalusi, sealhulgas rahvusvahelised fondid ja toetused, mida kasutatakse Eesti ja teiste riikide aitamiseks. Oluline on, et kommunikatsioon oleks avatud, aus ja läbipaistev, et kodanikud mõistaksid, kuidas nende makse kasutatakse ja kuidas need otsused mõjutavad nii Eesti sisepoliitikat kui ka välispoliitilisi kohustusi. Tõhusam kommunikatsioon aitaks parandada usaldust valitsuse vastu ja selgitada, kuidas erinevad finantsotsused aitavad kaasa kogu riigi heaolule.

Tulevikusuunad ja ettepanekud: Rahapoliitika parandamine Eestis

Eesti valitsus seisab silmitsi väljakutsega parandada rahapoliitika arusaadavust ja tõhusust. Järgnevalt on välja toodud viis sammu, mis aitavad suurendada läbipaistvust ja parandada kodanike kaasatust:

1. Suurendada läbipaistvust: Valitsus peaks avaldama detailse ülevaate riigi rahaliste vahendite kasutamisest, eriti suurprojektide, nagu Ukraina abistamine, kontekstis. See hõlmab kulutuste jaotust, projektide tulemusi ja nende mõju, esitades andmed rahvale arusaadavas ja ligipääsetavas vormis.
2. Rahvusvaheliste kohustuste ja koduste vajaduste tasakaalustamine: On väga oluline analüüsida ja avalikustada, kuidas rahvusvaheline arengukoostöö ja humanitaarabi aitavad kaasa Eesti julgeolekule ja majanduslikule heaolule. Valitsus peaks selgitama, kuidas need investeeringud toetavad pikemaajalist stabiilsust ja kuidas see stabiilsus toetab omakorda Eesti kodanikke.
3. Adekvaatne dialoog kodanikega: Valitsus peaks korraldama regulaarseid avalikke arutelusid ja kuulamisi, kus kodanikud saavad esitada küsimusi ja väljendada oma muresid riigi eelarveprioriteetide kohta. See soodustab suuremat kaasatust ja paremat mõistmist valitsuse poliitika suhtes.
4. Paindlikkus ja reageerimisvõime: Valitsus peab olema valmis kohandama eelarveprioriteete vastavalt muutuvatele siseriiklikele ja rahvusvahelistele oludele. See hõlmab kiiret reageerimist nii kodu- kui ka välismaistele kriisidele ning vajadusel eelarveridade ümberhindamist.
5. Kodumaiste sotsiaalsete programmide tugevdamine: On hädavajalik suurendada investeeringuid sotsiaalsetesse programmidesse, mis toetavad otseselt Eesti kodanikke, nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalabi. Selliste programmide rahastamine peaks olema esmane prioriteet, mis kajastab valitsuse pühendumust oma rahva heaolule.

Eesti valitsuse jaoks on oluline leida tasakaal rahvusvaheliste ambitsioonide ja kodumaiste kohustuste vahel, et tagada mõlema valdkonna piisav ja efektiivne rahastamine. Avatud dialoog ja pidev arutelu kodanikega aitavad tagada, et nende mured ja vajadused on arvesse võetud, mis omakorda aitab parandada riigisisesest heaolu ja tugevdada Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil.

Allikad:

https://youtu.be/SLXzaxrZhr8?si=X6cjIcMp_bzXlgnF

Projektid | ESTDEV

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV – Estonian Centre for International Development) on riigi sihtasutus, mis korraldab ja koordineerib Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projektides eesmärgiga suurendada Eesti panust globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku

ESTDEV Logo