Rootsi on astunud konkreetseid samme, et tõsta oma kodanike teadlikkust ja valmisolekut võimalike kriiside ja konfliktide puhuks, olles tunnistajaks kasvavale globaalsele ebastabiilsusele. Riigi sõjalised ja tsiviilkaitse juhid rõhutavad vajadust tugevdatud ettevalmistuste järele, viidates mitte ainult regionaalsetele pingetele, vaid ka laiematele globaalsetele ohuteguritele.

Harry Sepp, elukutseline ellujäämise ekspert, jagab näpunäiteid, kuidas kodanikud saavad oma leibkondi ette valmistada erakorralisteks olukordadeks. Tema soovituste hulka kuuluvad varud, nagu konservid, portatiivsed veefiltrid, esmaabikomplektid ja dünamoraadiod – esmased vahendid, mis aitavad toime tulla võimalike esimeste kriisipäevadega.

Rootsi kaitsejõudude ülemjuhataja Micael Bydén on avalikult väljendanud vajadust kodanike mentaalseks ettevalmistuseks kriisideks, viidates vajadusele mõelda läbi oma valmisolek laiemalt kui ainult sõjalises kontekstis. Rootsi liitumine NATO-ga 32. liikmesriigina on üks sammudest, mille riik on astunud oma kaitsevõime tugevdamiseks.

Rootsi on viimastel aastatel elavdanud oma "täieliku kaitse" kontseptsiooni, mis keskendub nii sõjalisele kui ka tsiviilkaitsele. See hõlmab tsiviilisikute ettevalmistust kriisiolukordadeks, mida on rõhutatud ka 4,9 miljonile leibkonnale saadetud teabematerjalides. Brošüür "Kriisi või sõja korral" pakub juhiseid, kuidas igapäevaelus potentsiaalseteks ohuolukordadeks valmistuda, ja seda uuendatakse peagi, et pakkuda ajakohastatud nõuandeid ja soovitusi.

Kuigi Rootsi rahvusvaheline positsioon võimaldab tal olla suuremate konfliktide keskpunktist eemal, on riigi ajalugu ja geopoliitiline asukoht pannud teda väärtustama kõrgendatud valmisolekut. Rootsi pole sõda pidanud üle kahe sajandi, kuid külma sõja ajal arendatud tsiviilkaitse traditsioonid on osutunud asjakohaseks ka tänapäeva ebakindlas maailmas.

Viimased uuringud näitavad, et kuigi mõningane ärevus rahvusvahelise ebastabiilsuse tõttu on kasvanud, peegeldab see ka suurenevat teadlikkust ja soovi olla paremini ette valmistatud. Herman Andersson, kaitseuuringute agentuuri teadur, märgib, et kuigi kodanike valmisolek kriisideks on pikaajaline protsess, on oluline alustada juba täna, et olla homme paremini ette valmistatud.

Rootsi näide näitab, kuidas riigid üle maailma tunnistavad vajadust kodanike ettevalmistuse ja teadlikkuse tõstmise järele, et paremini toime tulla võimalike kriisidega, olgu need siis loodusõnnetused, pandeemiad või inimtekkelised konfliktid.