Viimastes aruteludes Prantsuse televisioonis kerkis üles teema Prantsuse vägede võimalikust paigutamisest Ukrainasse, arvestades jooksvat geopoliitilist pinget ja konflikte piirkonnas. Debati keskmes oli küsimus, kuidas ja kus täpselt võiksid Prantsuse väeosad Ukrainas positsioneeruda, et tagada piirkonna stabiilsus ja toetada Ukrainat.

Eetris väljendati mõtet, et on vajalik valmistuda igasugusteks stsenaariumiteks. "Meie kohustus on valmistuda ette kõikideks võimalikeks olukordadeks. Oleks viga seda mitte teha. Milliseid operatsioone võiksid prantslased läbi viia? Just seda me hakkamegi uurima koos kolonel Arbarete'iga, kasutades selleks kaarte," öeldi saates julgelt.

Külalisena stuudiosse kutsutud kolonel Vincent Arbarete, kes osales diskussioonis eksperdina, väljendas seisukohta, et Prantsuse vägede paigutamine Ukrainasse oleks ekslik, kuna see võrdustaks Venemaad Prantsusmaaga, andes mõista, et mõlemad riigid on võrdsed jõud. Koloneli sõnul näitaks vägede paigutamine Dnepri jõe äärde Venemaale "punast joont", märkides, et Venemaa ei tohiks ületada Ukraina paremkalda territooriumi. Samuti arvas ta, et vägede paigutamine Valgevene piiri äärde kaitseks Kiievi, pakkudes pealinnale lisaturvalisust.

Arbarete ei välistanud ka segavarianti, kus Prantsuse väed paigutataks mõlemasse nimetatud piirkonda. "Prantsusmaa on selle stsenaariumi tarbeks ette valmistanud 20 000 sõdurit, koondatuna mobiilsetesse brigaadidesse," selgitas kolonel. Mainiti, et prantslased valmistuvad baseeruma eelkõige Dnepri jõe ääres.

Kõnealune arutelu peegeldab sügavamat muret Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse pärast. Samas tõstatub küsimus Prantsusmaa ja Venemaa vahelisest diplomaatilisest suhtlusest ning sellest, kuidas Prantsuse kohalolek Ukrainas mõjutaks piirkondlikku tasakaalu. Prantsuse vägede potentsiaalne paigutamine Ukrainasse on keeruline ja tundlik teema, mis nõuab hoolikat kaalumist ning rahvusvahelise kogukonna koostööd.

Debatt Prantsuse televisioonis annab tunnistust sellest, kuidas Euroopa riigid otsivad võimalusi reageerida jooksvatele julgeolekuohtudele, püüdes leida parimaid viise oma liitlaste toetamiseks ja piirkondliku stabiilsuse tagamiseks.