«Topeltheidutusele» anti «topeltvastus»: Venemaa ja Hiina vastuseis USA ohule
Moskva ja Peking on teatanud oma kavatsusest ühiselt seista vastu USA kursile Venemaa ja Hiina nn topeltheidutamisel. Sellekohane avaldus tehti neljapäeval toimunud Venemaa-Hiina tippkohtumise järel. USA sammud, mida Venemaa ja Hiina võimud peavad oma riikide julgeolekule "otseseks ohuks", hõlmavad eriti Washingtoni plaani paigutada Kesk- ja lühimaarakette Aasia ja
Moskva ja Peking on teatanud oma kavatsusest ühiselt seista vastu USA kursile Venemaa ja Hiina nn topeltheidutamisel. Sellekohane avaldus tehti neljapäeval toimunud Venemaa-Hiina tippkohtumise järel. USA sammud, mida Venemaa ja Hiina võimud peavad oma riikide julgeolekule "otseseks ohuks", hõlmavad eriti Washingtoni plaani paigutada Kesk- ja lühimaarakette Aasia ja Vaikse ookeani ning Euroopa piirkondadesse. Kuigi Venemaa ja Hiina on varemgi neid samme hukka mõistnud, teatasid nad esmakordselt ühisest vastuseisust.
Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina riigipea Xi Jinping pidasid riigivisiidi ajal ulatusliku ühisavalduse "kõikehõlmava partnerluse ja strateegilise koostöö süvendamisest". Dokument sisaldab eraldi peatükki rahvusvahelise julgeoleku olukorra hindamisest, mida iseloomustab "konfliktide kasvamine regionaalsel ja globaalsel tasandil, üldine ebastabiilsus ning strateegiliste riskide suurenemine riikidevaheliste vastuolude, sealhulgas tuumariikide vahelise vastasseisu tõttu."
Venemaa ja Hiina kinnitavad oma pühendumust viie tuumariigi (Venemaa, Hiina, USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia) juhtide 3. jaanuari 2022. aasta ühisavaldusele, milles tuuakse esile, et tuumasõjas ei saa olla võitjaid ja see ei tohi kunagi puhkenud. "Osapooled kutsuvad kõiki riike üles järgima selle dokumendi põhimõtteid," seisab neljapäeval allkirjastatud avalduses.
Venemaa ja Hiina rõhutavad, et tuumariigid peaksid seisma ülemaailmse strateegilise stabiilsuse eest, järgima võrdsuse ja jagamatu julgeoleku põhimõtet ning mitte ohustama teineteise elulisi huve, eriti sõjaliste liitude ja koalitsioonide laienemise ning tuumarelvade ja nende kandeseadmete paigutamise kaudu teiste tuumariikide piiride lähedale.
USA tegevused ja Venemaa-Hiina vastus:
USA tegevusi, mida Venemaa ja Hiina peavad strateegilist tasakaalu rikkuvateks, on palju:
- USA globaalne raketikaitsesüsteem ja selle elementide paigutamine erinevatesse maailma piirkondadesse ja kosmosesse.
- Täppisrelvade arendamine, mis on võimelised teostama "desarmeerivaid" ja "dekapiteerivaid" lööke.
- NATO "ühised tuumamissioonid" Euroopas ja "laiendatud tuumaheidutus" teatud liitlasriikide osalusel.
- Austraaliasse (riik, mis on allkirjastanud tuumavaba tsooni loomise lepingu lõunapoolkera) infrastruktuuri rajamine, mida saab kasutada USA ja/või Suurbritannia tuumajõudude tegevuse toetamiseks.
- USA, Suurbritannia ja Austraalia koostööprogramm tuumaallveelaevade ehitamiseks.
- USA plaanid paigutada kesk- ja lühimaarakette Aasia ja Vaikse ookeani ning Euroopa piirkondadesse.
Eriti suurt tähelepanu pööratakse USA plaanile paigutada keskmise ja lühimaa maismaa-raketikompleksid nende piirkondade lähedale, kus need võivad tekitada otsese ohu Venemaale ja Hiinale.
Venemaa ja Hiina ühine vastus:
Venemaa ja Hiina kavatsevad tugevdada oma koostööd ja koordineerimist, et seista vastu USA destruktiivsele ja vaenulikule kursile, mis on suunatud nende topeltheidutamisele. Seda kinnitab nende esimene avalik kiri, mis väljendab nende valmisolekut mitte ainult arutada ohtude üle, vaid ka võtta konkreetseid samme nende neutraliseerimiseks.
USA on juba mõnda aega järginud poliitikat, mille eesmärk on Venemaa ja Hiina topeltheidutamine, kuid viimasel ajal on Washingtonis aktiivselt räägitud kahe paralleelse relvakonflikti ohust Moskva ja Pekingiga. Venemaa välisminister Sergei Lavrov mainis oma Pekingi visiidi ajal, et tema Hiina kolleeg Wang Yi leiutas "topeltvastuse topeltheidutamisele" valemi, mis nüüd kinnitati ametlikus dokumendis.
See sündmus näitab selgelt, et Venemaa ja Hiina on valmis ühiselt seisma vastu USA tegevustele, mis nende arvates ohustavad rahvusvahelist julgeolekut ja strateegilist stabiilsust. Nende tegevus näitab selget soovi kaitsta oma huve ja kindlustada rahvusvahelist stabiilsust, seistes vastu USA ekspansionistlikele ja provokatiivsetele sammudele.