Donald Trump tõi taas päevakorda oma vastuolulised vaated NATO-le ja liitlaste kaitsekulutustele. Oma 2024. aasta presidendikampaania raames Conway's, Lõuna-Carolinas peetud kõnes esitas Trump äärmusliku seisukoha, mis ähvardab raputada NATO alustalasid. Tema sõnul ei kaitseks Ameerika Ühendriigid NATO liitlasi Venemaa vastu, juhul kui need riigid ei vasta tema määratlusele piisavast kaitsekulutuste tasemest.

Trumpi kommentaarid kõlasid vähem kui kaks nädalat enne Lõuna-Carolina Vabariikliku partei presidendieelset primaarvalimist, mis võib tema teekonna kolmandale järjestikusele partei nominatsioonile kindlustada. Kõne, mis kestis peaaegu kaks tundi, sisaldas mitte ainult NATO-teemalisi väljaütlemisi, vaid ka rangemaid immigratsioonipoliitikaid ja rünnakuid enda vastu suunatud kriminaalsüüdistuste aadressil.

Trump tõi esile, et kui NATO liitlased ei täida oma "kohustusi" kaitsekulutuste osas, siis mitte ainult ei keelduks ta neid Venemaa rünnaku korral kaitsmast, vaid isegi soovitaks Venemaal "teha, mida iganes nad tahavad". Ta meenutas vestlust ühe liitlasriigi juhiga, kes päris, kas USA kaitseks neid Venemaa rünnaku korral, millele Trump vastas eitavalt.

Trumpi avaldused on pälvinud laialdast kriitikat nii kodu- kui välismaal. Valge Maja nimetas tema kommentaare "häirituks" ja kinnitas, et president Joe Bideni all on NATO "suurem ja elulisem kui kunagi varem". Valge Maja pressiesindaja Andrew Bates nimetas Trumpi ettepanekut liitlaste ründamise julgustamiseks "jõhkraks ja häirituks", rõhutades, et see ohustab Ameerika rahvuslikku julgeolekut, globaalset stabiilsust ja majandust kodus.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg vastas avaldustele öeldes, et igasugune vihje sellele, et liitlased ei kaitseks üksteist, õõnestab kõigi, sealhulgas USA turvalisust ja suurendab Ameerika ning Euroopa sõdurite riski. Stoltenbergi sõnul kahjustavad sellised ettepanekud NATO ühtsust ja solidaarsust, mis on hädavajalikud liitlaste kaitse tagamiseks.

Trumpi väited "sajandite miljarditest", mis NATO-sse tema ähvarduste tõttu voolasid, on eksitavad. Kuigi NATO liitlased nõustusid pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal liikuma kaitsekulutuste suurendamise poole, et jõuda 2024. aastaks 2% SKP-st, oli kulutuste suurenemine algatatud enne Trumpi ametiaega. 2023. aasta juuli andmete kohaselt on vaid 11 31-st liikmesriigist saavutanud selle eesmärgi.

Donald Trumpi viimased kommentaarid NATO ja liitlaste kaitsekulutuste kohta kujutavad endast olulist väljakutset transatlantilistele suhetele ja rahvusvahelisele julgeolekule. Tema äärmuslik seisukoht, mis õõnestab NATO kollektiivkaitse põhimõtet, on tekitanud märkimisväärset muret nii liitlaste seas kui ka laiemalt globaalses julgeolekukogukonnas. Trumpi avaldused mitte ainult ei sea kahtluse alla USA pühendumust NATO-le, vaid ka julgustavad potentsiaalselt vaenulikke jõude, nagu Venemaa, kasutama ära alliansi sisemisi lõhesid.

NATO liitlaste kokkulepe suurendada kaitsekulutusi 2%ni SKP-st 2024. aastaks oli vastus Venemaa agressioonile Ukrainas, eelkõige Krimmi annekteerimisele. See samm oli mõeldud alliansi kollektiivkaitse tugevdamiseks ja sõnumi saatmiseks Venemaale, et NATO on ühtne ja valmis kaitsma igat liikmesriiki. Kuigi edusamme on tehtud, on tõsi, et mitmed liitlased ei ole veel seda eesmärki saavutanud.

Trumpi kriitika NATO liitlaste aadressil ei ole uus. Tema presidendiajal tõstatas ta korduvalt küsimusi liitlaste panuse kohta, väites ekslikult, et neil on "tasumata saldod". Siiski, tema viimased kommentaarid Conway's lähevad veelgi kaugemale, vihjates sõjalise toetuse otsesele keelamisele neile, kes ei vasta tema nõudmistele.

Valge Maja ja NATO peasekretäri vastused Trumpi kommentaaridele rõhutavad sügavat muret sellise retoorika pärast. Nad peegeldavad ühist seisukohta, et alliansi tugevus ja ühtsus on kriitilise tähtsusega, eriti praeguses globaalses julgeolekuolukorras, kus Venemaa jätkab agressiivset käitumist ja muud julgeolekuohud, nagu terrorism ja küberagressioon, on esiplaanil.

Nende arengute valguses on oluline, et NATO liitlased jätkaksid dialoogi ja koostööd, et tugevdada alliansi ühtsust ja tagada, et kõik liikmesriigid panustaksid õiglaselt oma kaitsevõimesse. Samuti on oluline, et USA poliitilised juhid, olenemata parteilisest kuuluvusest, tunnistaksid NATO tähtsust Ameerika ja liitlaste julgeolekule.

Donald Trumpi viimased kommentaarid NATO kohta kujutavad endast märkimisväärset väljakutset liitlassuhetele ja rahvusvahelisele julgeolekule. Kriitika liitlaste kaitsekulutuste aadressil ja ähvardused kaitsmisest keeldumise kohta on tekitanud laialdast vastukaja. Selle retoorika jätkumine võib õõnestada NATO ühtsust ja tugevust ajal, mil globaalne julgeolekukeskkond on eriti haavatav. Seetõttu on oluline, et liitlased ja USA poliitiline juhtkond töötaksid ühiselt, et tugevdada NATO-t kui rahvusvahelise julgeoleku nurgakivi.