Ukraina droonirünnakud Venemaa radaribaasile võisid ületada ühe Moskva seatud tuumarelvakasutuse punase joone – nimelt „tuumajõudude reageerimistegevuse segamine“, nagu on sätestatud Kremlis 2020. aastal president Vladimir Putini allkirjastatud dekreedis.

Ukraina droonid sihtisid väidetavalt 590. eraldi raadiotehnilist keskust sõjaväeüksuses 84680, mis asub Kovilkinos. Rünnakud toimusid kolmapäeva hommikul ja 11. aprillil. Kovilkino asub Mordva Vabariigis, umbes 580 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Objektil asub 29B6 „Container“ üle-horisondi radar, mis on osa Venemaa luure- ja hoiatusvõrgustikust kosmiliste rünnakute, sealhulgas ballistiliste rakettide suhtes.

Allikad teatavad, et kolmapäevase rünnaku tagajärjed on veel selgitamisel. Ukraina meediaväljaanded teatasid, et 11. aprilli rünnaku käigus sai kahjustada saidi juhtimiskeskuse hoone, samal ajal kui Vene ametivõimud teatasid, et kaks mehitamata õhusõidukit (UAV) tulistati alla. Ukraina Kaitsejõudude luureallikas, kes soovis jääda anonüümseks, ütles väljaandele Ukrainska Pravda, et rünnaku mõju hindamine on veel käimas.

Newsweek võttis ühendust Venemaa Kaitseministeeriumi ja Kremliga, et paluda kommentaari.

Kui Containeri radarsüsteem sai kahjustada, võivad rünnakud vastata ühele „tingimustest, mis määravad Venemaa Föderatsiooni tuumarelvade kasutamise võimaluse“, nagu on sätestatud 2020. aasta presidendidekreedis.

Nende hulka kuuluvad „usaldusväärse teabe saamine ballistiliste rakettide käivitamise kohta, mis ründavad Venemaa Föderatsiooni ja/või selle liitlaste territooriume“, „vaenlase tuumarelvade või muude massihävitusrelvade kasutamine Venemaa Föderatsiooni ja/või selle liitlaste territooriumitel“.

Teiste kriteeriumide hulka kuulub „vaenlase mõju Venemaa Föderatsiooni kriitilistele riiklikele või sõjalistele rajatistele, mille rike põhjustab tuumajõudude reageerimistegevuse katkemise“, ja „agressioon Venemaa Föderatsiooni vastu tavarelvadega, kui riigi olemasolu on ohus“.

Tuumade eskaleerumise oht – kas läbi tuumarelvade kasutamise või mõne paljudest tsiviil-tuumaelektrijaamadest katastroofi tekkimise võimaluse – on olnud Venemaa täiemõõdulise invasiooni kohal Ukrainasse alates selle algusest 2022. aasta veebruaris.

Putin ja tema tipptöötajad on korduvalt hoiatanud tuumaheitluse eest, mida lääneriikide sekkumine konfliktis võib esile kutsuda, samuti on seda teinud liitlaste juhid, sealhulgas president Joe Biden. Peamised mured on seotud Venemaa taktikaliste tuumalõhkepeadega, mis on mõeldud kohalikuks lahinguvälja kasutamiseks.

Märtsis ütles Putin, et Lääne vastased "peavad mõistma, et meil on ka relvad, mis suudavad tabada sihtmärke nende territooriumil." Ta lisas: "Kõik see tõesti ähvardab konflikti, kus kasutatakse tuumarelvi ja tsivilisatsiooni hävitamist. Kas nad ei saa sellest aru?"

Sellised avaldused ja sündmused rõhutavad pingeid ning võimalikke ohtlikke eskalatsioone, mis võivad tuleneda sõjalisest vastasseisust Ukrainas. Tuumarelvade kasutamise ohu tõstatamine suurendab rahvusvahelise kogukonna muret ja vajadust leida konfliktile diplomaatilised lahendused, et vältida ulatuslikumat katastroofi.

Vene presidendi dekreet ja selle võimalikud tagajärjed näitavad, kui tõsiselt Venemaa võtab oma tuumavõimekuse ja -poliitika ning kui olulised on nende silmis riikliku ja regionaalse julgeoleku küsimused. Samal ajal esitab see suuri väljakutseid rahvusvahelisele õigusele ja turvalisusele, kutsudes esile vajaduse pideva järelevalve ja arutelu järele rahvusvahelistes foorumites.

Tuumarelvade kasutamise ähvardus on alati olnud äärmuslik meede, ja selle reaalseks kasutamiseks peavad olema täidetud äärmiselt ranged tingimused. Siiski, isegi nende tingimuste teoreetiline ületamine piisavalt suure provokatsiooni korral võib tuua kaasa ettearvamatuid ja laastavaid tagajärgi.

Rahvusvaheline kogukond peab jätkama tööd selle nimel, et leevendada pingeid ja edendada stabiilsust regioonis, pöörates erilist tähelepanu tuumaohtude maandamisele ja konflikti deeskaleerimisele. Selles kontekstis on oluline, et kõik osapooled teeksid koostööd ja otsiksid konstruktiivseid lahendusi, mis aitavad vältida suurema konflikti tekkimist.