Ukraina president Volodymyr Zelensky, kes on lubanud rahvusvahelistele partneritele, et Ukraina hoolitseb võitluse eest, kui talle antakse vajalikud relvad ja muu toetus, ei ole koos oma kõrgeimate sõjaväeliste juhtidega suutnud seni välja töötada selget plaani, kuidas värvata või sundvärvata kümneid tuhandeid uusi sõdureid, kes on hädavajalikud Venemaa jätkuvate rünnakute tõrjumiseks. Zelensky võimetus leida poliitiline konsensus mobilisatsioonistrateegia üle – hoolimata kuudepikkustest hoiatustest kvalifitseeritud vägede tõsise puudujäägi kohta rindel – on süvendanud lõhesid Ukraina parlamendis ja laiemalt Ukraina ühiskonnas. See on jätnud sõjaväe lootma mitmesugustele värbamiskatsetele ja külvatud paanikat võitlusvõimeliste meeste seas, mõned neist on peitunud, kardes, et nad värvatakse halvasti varustatud armeesse ja saadetakse kindlasse surma, arvestades, et abi Ukrainale on Washingtonis seiskunud.

See dilemma, kuidas täita vägede ridu, on esitanud Zelenskyle võib-olla suurima väljakutse tema juhtimisel alates veebruari 2022. aasta invasiooni algusest. Selge mobilisatsioonistrateegia puudumine – või isegi kokkulepe selle üle, kui palju rohkem vägesid Ukraina vajab – mängis rolli Zelensky kõrgeima kindrali vallandamises veebruaris, kuid uus ülemjuhataja Oleksandr Syrsky ei ole seni toonud uut selgust.

Syrsky on saanud ülesande auditeerida olemasolevaid relvajõude, et leida rohkem võitlusvõimelisi vägesid, pärast Zelensky büroo hiljutist teadet, et 1 miljonist mobiliseeritud inimesest on ainult umbes 300 000 võidelnud rindejoonel. Peaaegu kuu aega pärast tema ametisse nimetamist ei ole sõjaväe juhtkond ega presidendi administratsioon selgitanud, kus need 700 000 on või mida nad on teinud.

Ukraina seadusandjad ütlevad, et presidendi ja sõjaväe ühtse sõnumi puudumine on tekitanud segadust järgmiste sammude osas. "Ma ei tea, miks Zelensky või tema meeskond üritavad endiselt veenda ühiskonda, et kõik on alati korras," ütles Solomiia Bobrovska, liberaalse opositsioonipartei Holos liige. "See pole nii - eriti armeega."

Ukraina järjest vähenev arv lahinguvõimelisi vägesid on nüüd strateegiline kriis, mis oli vähemalt osaliselt süüdi selle hiljutises taganemises idalinnast Avdiivkast ja ümbritsevatest külades.

Rindele uute vägede toomise vajadusest tingitud avalikkuse kiireloomulisuse tunne, mis alguses aitas vägesid lahinguväljale tuua ja toitis Ukraina varajasi edu, on hääbunud. Paljud sõdurid on haavatud või kurnatud.

Ukraina seisab nüüd silmitsi kasvava pessimismiga nii kodu- kui välismaal oma võimaluste osas hoida Venemaa pealetungi eemal ilma täiendava abita Ameerika Ühendriikidest. Esindajatekoja spiiker Mike Johnson (R-La.) on keeldunud menetlemast seadusandlust, mis sisaldab umbes 60 miljardi dollari suurust abi Ukrainale.

Selle keerulise olukorra keskel on Ukraina parlamendis algatatud arutelu mobilisatsiooniprotsessi muutmise üle, sealhulgas värbamisvanuse alandamisega 25 aastani, püüdes laiendada värbamise ulatust. Sellega kaasneb aga poliitiline risk, kuna mõned seadusandjad näevad seda kui Zelensky katset veeretada paratamatult ebapopulaarsete otsuste tegemise vastutus parlamendile.

Samal ajal on üldsuse hulgas suurenenud mure, et mobiliseeritavad isikud võidakse saata rindele ilma piisava väljaõppe ja varustuseta, mis suurendab hirmu ja usaldamatust valitsuse vastu. Mõned värbamiskõlbulikud mehed on võtnud ettevaatusabinõusid, peites end ja püüdes vältida mobilisatsiooni, kartuses, et nad saadetakse ettevalmistamata ja halvasti varustatult võitlusse.

Olukorda komplitseerib veelgi avalikkuse vähenenud kiireloomulisuse tunne ja motivatsiooni puudumine, mis varasemalt aitas kaasa uute vägede värbamisele. Sellele vaatamata on Ukraina kaitseministeerium alustanud koostööd värbamisplatvormidega, et pakkuda sõjaväelisi töökohti, mis ulatuvad rindejoonest tagalatoetuste ja IT-rollideni, püüdes leida tasakaalu inimeste soovi vahel kontrollida oma tulevikku ja vajaduse vahel täita lahingupositsioone.

Parlamendiliikmed, nagu Yaroslav Yurchyshyn Holose parteist, rõhutavad vajadust leida sobiv motivatsioonimehhanism värbamise soodustamiseks, sealhulgas preemiad vaenlase varustuse hävitamise eest ja uued finantshüved veteranidele. Kuid arutelu jätkub selle üle, kuidas leida õige tasakaal inimeste teenistusse kutsumisel ja nende muredele vastamisel, pakkudes samas kindlust, et neid koheldakse õiglaselt ja et nad saavad asjakohast väljaõpet ja varustust.

See keeruline olukord peegeldab suuremaid väljakutseid, millega Ukraina silmitsi seisab, kui ta püüab kaitsta oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, samal ajal püüdes säilitada rahva moraali ja toetust sõjalistele pingutustele.

See artikkel kajastab Ukraina keerulist olukorda, kus president Zelensky ja tema administratsioon seisavad silmitsi mitme raskusega, alates värbamiskriisist kuni rahvusvahelise abi ootuseni. Kuigi väljakutsed on suured, otsib Ukraina jätkuvalt lahendusi, et tugevdada oma kaitsevõimet ja säilitada rahvuslik ühtsus kriitilisel ajal. Artikkel põhineb värskel uudisel Washington Postist.