USA Kannab Eestile 500 000 Dollarit Konfiskeeritud Vene Fondidest Ukraina Abiks
Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium teatas hiljuti, et on edastanud umbes 500 000 dollarit konfiskeeritud Vene fondidest Eestile, et toetada Ukrainat. See teadaanne tehti Müncheni julgeolekukonverentsil, kus Ameerika Ühendriikide asetäitja justiitsminister Lisa Monaco ja Eesti Justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar andsid ühiselt teada fondide ülekandest. Need vahendid konfiskeeriti pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium teatas hiljuti, et on edastanud umbes 500 000 dollarit konfiskeeritud Vene fondidest Eestile, et toetada Ukrainat. See teadaanne tehti Müncheni julgeolekukonverentsil, kus Ameerika Ühendriikide asetäitja justiitsminister Lisa Monaco ja Eesti Justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar andsid ühiselt teada fondide ülekandest. Need vahendid konfiskeeriti pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid purustasid ebaseadusliku hankimisvõrgustiku, mis üritas Venemaale toimetada kõrgtehnoloogilist, Ameerika päritolu masinat, millel on kasutusalad kaitse- ja tuumarelva leviku sektorites. Lisaks tunnistas Läti kodanik, kes oli seotud hankimisskeemiga, süüdi Ameerika Ühendriikide ekspordiseaduste ja -määruste rikkumises.
See fondide ülekanne on esmakordne omataoline tegevus, kus Ameerika Ühendriigid annavad konfiskeeritud Vene vahendid otse välisliitlasele eesmärgiga abistada Ukrainat. Samuti on see teine kord, kui Justiitsministeeriumi töörühm KleptoCapture on teinud konfiskeeritud Vene varad Ukraina toetuseks kättesaadavaks – eelmisel aastal anti Riigidepartemangule 5,4 miljonit dollarit konfiskeeritud vahendeid Ukraina sõjaveteranide toetuseks. Konfiskeeritud vahendid antakse üle Eestile, kuna praeguste volituste kohaselt ei võimalda antud juhtumi asjaolud otsest ülekannet Ukrainale. Eesti kasutab neid vahendeid projekti jaoks, mille eesmärk on kiirendada kahjustuste hindamist ja kriitilisi remonditöid Ukraina elektrijaotus- ja ülekandesüsteemis, mida on sihilikult sihitud Vene jõudude poolt.
Lisa Monaco rõhutas, et see samm näitab Ameerika Ühendriikide ja Eesti partnerite kindlat otsustavust lõigata ära president Putini juurdepääs lääne tehnoloogiatele, mida ta kasutab ebaseadusliku sõja pidamiseks Ukraina vastu. Ta lisas, et Justiitsministeerium jätkab loovate lahenduste otsimist, et tagada Ukraina rahva võimalus reageerida ja taastuda.
Tõnis Saar märkis, et piiriülese kuritegevuse tõkestamine on ja saab tulevikus olema veelgi suurem prioriteet, rõhutades sanktsioonide rikkumiste efektiivse karistamise tähtsust selles protsessis. Ta avaldas lootust, et see leping pakub lisamotivatsiooni sanktsioonide rikkumistega veelgi enam tegeleda, kuna eesmärk ei ole ainult avastamine, süüdistamine ja õigluse tagamine, vaid ka ebaseadusliku tulu suunamine ohvrile, st Ukrainale.
See tegevus demonstreerib, et Justiitsministeerium ja selle rahvusvahelised partnerid otsivad ja arendavad uusi lahendusi, et tagada Vene kuritegelike võrgustike kasumi ümbersuunamine Ukraina rahva toetuseks. Kokkulepe Eestiga esindab Ameerika Ühendriikide ja Eesti ühiseid kohustusi nii ekspordikontrollirežiimide jõustamisel, mis võtavad Vene sõjamasinalt ära kriitilised tehnoloogiad ja varud, kui ka konfiskeeritud kuritegelike tulude kasutamisel Ukraina toetamisel, kui see seisab vastu ebaseaduslikule Vene agressioonile.
Märtsis 2023 avastatud uurimine, mis keskendus topeltkasutusega ekspordikontrolli all oleva eseme salakaubaveole Venemaale, viis 484 696 dollari konfiskeerimiseni. See summa esindas vahendeid, mis kanti Ameerika Ühendriikidesse eseme ostuks. Konfiskeeritud ese, nn jig-lihvija, on kõrge täpsusega lihvimismasinasüsteem, mille eksportimiseks või Venemaale ümber eksportimiseks on vaja litsentsi, kuna sellel on kasutusalad tuumarelvade leviku ja kaitseprogrammides. Jig-lihvija peatati enne Venemaale jõudmist.
Lisaks konfiskeerimisele süüdistasid Ameerika Ühendriikide võimud, koostöös Eesti Prokuratuuri ja Eesti Maksu- ja Tolliametiga, mitmeid isikuid ja ettevõtteid, kes olid osa salakaubaveo võrgustikust. Konfiskeeritud vahendite üleandmine Eestile on tunnustus Eesti ametivõimude olulisele abile.
Salakaubaveo juhtumiga seoses süüdistatud Läti kodanik Vadims Ananics, 47, vahistati Lätis 18. oktoobril 2022 ja tunnistas sel nädalal Connecticuti föderaalkohtus süüdi. Ananics tunnistas oma osa skeemis, mille eesmärk oli rikkuda Ameerika Ühendriikide ekspordiseadusi ja -määrusi, üritades salakaubana Venemaale toimetada kaksikasutusega ekspordikontrolli all olevat eset.
Eesti on nõustunud, konsulteerides Ameerika Ühendriikidega, kasutama üle kantud vahendeid droonipõhise programmi rahastamiseks, et hinnata Venemaa agressiooni põhjustatud kahjustusi Ukraina elektrijaotus- ja ülekandesüsteemile.
See uurimine koordineeriti läbi Justiitsministeeriumi töörühma KleptoCapture, mis on valitsusvaheline õiguskaitseülesanne, mille eesmärk on jõustada ulatuslikke sanktsioone, ekspordikontrolle ja majanduslikke vastumeetmeid, mida Ameerika Ühendriigid koos oma välisliitlaste ja partneritega on kehtestanud vastusena Venemaa põhjendamatule sõjalisele invasioonile Ukrainasse. Töörühma eesmärk on jätkuvalt kasutada kõiki ministeeriumi vahendeid ja volitusi, et võidelda püüdluste vastu vältida või õõnestada Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt vastu võetud kollektiivseid meetmeid seoses Vene sõjalise agressiooniga.