USA ja Hiina kaubandussõda on jõudnud uuele tasemele. Kui varem oli sanktsioonide osas initsiatiiv alati USA käes, siis nüüd on Hiina ise asunud aktiivselt vasturünnakule. Hiina võimud teatasid ühe päeva jooksul nii sanktsioonide kehtestamisest Ameerika ettevõtete vastu kui ka tollimaksude ettevalmistamisest imporditud autodele. See areng viitab süvenevale majanduslikule vastasseisule, mis mõjutab mitte ainult neid kahte suurvõimu, vaid ka globaalseid tarneahelaid ja rahvusvahelisi suhteid laiemalt.

Ameerika ja Hiina vaheline kaubandussõda algas ametlikult 2016. aastal, kui Donald Trump võttis ette rea meetmeid, et kaitsta USA majandust Hiina konkurentsi eest. Trumpi administratsiooni ajal kehtestati Hiina toodetele kõrged tollimaksud, mis pidid vähendama USA kaubandusdefitsiiti ja kaitsma kohalikke tootjaid. Sellest ajast alates on majanduslikud pinged kahe riigi vahel ainult kasvanud.

Hiina võimud teatasid hiljuti sanktsioonide kehtestamisest 12 Ameerika kaitsetööstuse ettevõttele ja nende juhtidele, sealhulgas sellistele tuntud nimedele nagu Lockheed Martin ja Javelin Joint Venture. Sanktsioonide hulka kuulub nende ettevõtete varade külmutamine Hiinas ning juhtkonnale riiki sisenemise keeld. See samm on otsene vastulöök USA jätkuvatele sanktsioonidele ja tollimaksudele Hiina ettevõtete ja toodete vastu.

Samas on USA võtnud kasutusele täiendavaid meetmeid, tõstes imporditollimakse Hiina kaupadele. Näiteks on imporditollimaks Hiina elektriautodele tõstetud 25%-lt 100%-ni, mis juhtus vahetult pärast Fordi teadaannet, et nad on iga müüdud elektriauto pealt kaotanud 100 000 dollarit. Lisaks sellele on USA tõstnud tollimakse Hiina pooljuhtidele, meditsiinilistele süstaldele, päikesepaneelidele ja paljudele teistele toodetele.

Hiina ja USA vastastikused sanktsioonid ja tollimaksud mõjutavad oluliselt globaalset majandust. Need meetmed mitte ainult ei tõsta kaupade hindu, vaid ka häirivad rahvusvahelisi tarneahelaid. Hiina ja USA on maailmamajanduse kaks suurimat tegijat, ning nende omavaheline majanduslik konflikt võib avaldada laastavat mõju teistele riikidele, eriti neile, kes on sõltuvad Hiina ja USA impordist.

Üheks suureks mureks on ka Venemaa olukord. USA on kehtestanud sanktsioonid enam kui 100 Hiina ettevõttele, kes tarnivad Venemaale kahekordse kasutusega tooteid, sealhulgas mikroelektroonikat ja seadmeid. See vähendab Venemaa juurdepääsu imporditud tehnoloogiale ja seadmetele, mis omakorda mõjutab Venemaa majandust ja tööstust.

Hiina on valmis astuma samme, et kaitsta oma majandushuve ja reageerida USA sanktsioonidele. Hiina välisministeerium on teatanud, et nad on valmis kehtestama imporditollimaksu USA ja Euroopa suure võimsusega autodele. Need meetmed mõjutavad hinnanguliselt 32% Hiinasse imporditavatest autodest. Lisaks sellele on Hiina valmis tõstma tollimakse USA päritolu pooljuhtidele, päikesepaneelidele, meditsiinilistele süstaldele ja muudele toodetele.

Hiina ja USA kaubandussõja jätkudes peavad teised riigid olema valmis toime tulema selle konflikti mõjudega. Kuigi USA ja Hiina võivad oma majanduse suuruse tõttu suures osas nende meetmetega toime tulla, on paljud teised riigid haavatavamad. Globaalsed tarneahelad, mis on juba saanud kannatada COVID-19 pandeemia ja teiste rahvusvaheliste kriiside tõttu, seisavad silmitsi täiendavate raskustega.

Samas võivad need kaubandussõjad pakkuda ka võimalusi uute majandusliitude ja koostöövormide tekkeks. Riigid, kes on praegu sõltuvad Hiina ja USA impordist, võivad hakata otsima alternatiivseid turge ja partnereid, et vähendada oma sõltuvust nendest suurvõimudest.

USA ja Hiina kaubandussõjad on jõudnud uuele tasemele, kus mõlemad pooled võtavad kasutusele agressiivsed meetmed oma majandushuvide kaitsmiseks. See konflikt mõjutab oluliselt globaalset majandust, häirides tarneahelaid ja tõstes kaupade hindu. Samal ajal on see ka võimalus teistele riikidele leida uusi koostöövõimalusi ja vähendada sõltuvust suurvõimudest.

Küsimus, kas ja kuidas suudavad USA ja Hiina leida rahumeelse lahenduse oma kaubandusvaidlustele, jääb endiselt õhku. Senikaua peavad kõik osapooled olema valmis kohanema ja leidma uusi strateegiaid, et tulla toime selle keerulise ja pidevalt muutuva olukorraga.