Meenutades Kaja Kallase idavedude skandaali, kus valdavale osale kodanikest ebapopulaarne peaminister vaatas läbi sõrmede oma lähedastega seotud Venemaa suunalisele ärile, tundub, et peaministri sõnad lahknevad tegudest ka siis, kui ta räägib toetusest Ukrainale. Mõtlen eelkõige seda hoolimatut ükskõiksust, millega suhtutakse mobilisatsiooni eest Ukrainast Eestisse põgenenud desertööridesse.

Neid 18-60 aastaseid mehi, kes kuuluvad Ukrainas mobilisatsiooni alla, kuid on valedokumente kasutades või ebaseaduslikult üle piiri imbudes deserteerunud, on Eestis tuhandeid. Postimehe andmetel on siin peidus vähemalt diviisijagu terveid ja lahingukõlbulikke mehi, ehk siis enam kui 7500 isikut. Seda ajal, kui Ukrainas on võitlejatest tõsine puudus. Need 18-60 aastased mehed, on taotlenud Eestis ajutist kaitset, kuid Ukrainast saabujate puhul pole see kohustuslik ning sellepärast võib oma kodanikukohuse eest pagenute koguarv olla kordades suurem.

Võib ju üritada mõista neid, kes isikliku heaolu nimel on valmis maksma Ukraina sõjakomissariaadis vastavalt taksile 3000-15 000 dollarit altkäemaksu, või laskma osavatel inimsmuugeldajatel end üle Euroliidu piiri toimetada, kuid seda, et põgenedes jäetakse oma kodu kaitsmine kodanikukohust täitvate rahvuskaaslaste hooleks, ei saa tolereerida. Lisaks sellele, et tegemist on argpüksliku nahahoidmisega, on Ukraina seaduste järgi tegemist kriminaalkuriteoga, mille eest võib mõista 5-12 aastase vanglakaristuse. Kas tõesti on Eesti valmis lõputult varjama Ukrainas seadustele vilistavaid kuritegelikke armeejooksikuid?

Tegemist on oma kodumaa suveräänsust kaitsvatele Ukraina sõduritele näkku sülitamisega ja otsese kurjategijate mahitamisega. Ja veel. Ma väga loodan, et meil siin pole kunagi tarvis välja kuulutada üldmobilisatsiooni. Kui aga vajadus peaks tekkima, siis võib karta, et paljud Eesti kodanikud varjuksid sõjaväekutse eest teistesse riikidesse, sest on saanud Ukraina desertööridesse suhtumise näol selge signaali, et tark kasutab kõiki korruptiivseid vahendid, et mitte rindele sattuda, ja Euroopa valitsused, kaasa arvatud Eesti oma, tolereerivad seda.

Rääkides Ukraina abistamiseks, tuleb lõpetada väejooksikute varjamine ning saata nad tagasi oma kodanikukohust täitma.

Vsevolod Jürgenson